Siiamaani on see positiivne ellu suhtumine ja enda muutmine päris hästi välja tulnud. Ma lähen (loe: üritan minna) igal õhtul kell 22 magama, mis tähendab, et hommikul suudan ma koolis isegi silmi lahti hoida. Ma väldin kurbade laulude kuulamist ja isegi, kui need laulud satuvad mu kõrva, siis ma ei võta kõike kurba, mis kohe pähe tuleb, nii masendavalt nagu varem, vaid lihtsalt ühe huvitava kogemusena, mis järelikult pidigi nii minema nagu ta läks. Ma üritan suhtuda inimestesse ja suhelda nendega nii, nagu ma tahan, et minusse suhtutaks ja et minuga suheldaks. Ma olen tõesti ennast enda arust muutnud ja ma loodan, et ka teised märkavad seda ja hindavad seda nii, nagu mina.
       See nädal ja järgmise nädala algus sisustuvad jälle mõnusalt organiseerimisega, me lähme jälle klassiga Kuutsemäele. Ma tean, et peale eelmist klassiga käiku detsembris, ma lubasin, et ma ei organiseeri enam kunagi mitte ühtegi Kuutsele sõitu, kuid see organiseerimine tekitab sõltuvust ja mis mulle meeldib selle juures, on see, et see hõivab nii palju aega ja ajumahtu, et ma ei mõtle millestki halvast ja nõmedast ja mul ei jää aega, et mitte midagi teha. Ma loodan, et see käik tuleb sama mõnus, kui eelmine ja möödub ilma igasuguste vahejuhtumiteta.
      Täna olin ma enda kohta väga tubli- peale kooli ma ostsin linnast ainult söögi ja tulin kohe koju, sõin ja vaatasin ära GG ja 90210i uued osad, õppisin ja koristasin ja mõtlesin, et ma tahan oma toa ümbertõsta. Ma olen nii palju juba teinud täna ja ma teen veel, ma lähen veel trenni ka. 
       Üks asi veel, mu kullakallis, tibulinnu  väikevend Konrad sai täna 2-aastaseks. Palju õnne, palju õnne!

        Jube, kirjutasin siia viimati täpselt 5 kuud tagasi. Mitte mingit isu polnud kirjutada, kui tänu viimaselajal aset leidnud sündmustele, on isu tagasi ja ma kirjutan jälle!
        Eile käisin Tallinnas, ILSDl (International Ladies Shred Day). Üritus oli väga mõnus, kuigi ma sõita ei saanud. Kõik olid nii toredad ja sõbralikud ja see andis nii palju motivatsiooni teha kõike toredat ja olla rõõmus. Ann sai nii hästi selle ürituse korraldamisega hakkama. See käik oli niitoreniitore, et ma nii väga juba ootan põhjust, minna Tallinna.
       Ma avastasin eile, et minus on soov, hakata suhtuma elusse teistmoodi, positiivsemalt. Vahepeal jääb mul endal mulje, et ma teen kõik, et ma oleks kurb, kuri, negatiivne või ükskõik milline, peaasi, et mitte positiivne. Ma ei jaksa enam nii ja ma teen nüüd kõik, et olla võimalikult positiivne ja sõbralik ja kõike muud head. Asendasin täna juba selle jaoks enda Volcomi Burtoniga ja Nixoni Hello Kittyga, viimane vahetub tegelikult kohe, kui Nixonile patarei sisse saab, tagasi. Igaljuhul, olge valmis täiesti uueks ja teistsuguseks Kertuks.